21.12.10

Käivitumine kolmandast vändalöögist...

... peale aastatepikkust seismist on venerauale täiesti omane, kui on vähegi kompressiooni, akupinget ja bensiini. Tuttavad operatsioonid - kraan lahti > piisav ujutamine > õhuklapp kinni > 9...11 korda "tühjalt" > õhuklapp lahti > süüde sisse > konkreetne jalahoop - viivad alati sihile. Muidugi, kui midagi väga valesti ei ole. Ja sel masinal polnudki eriti midagi valesti. Kõigest laadimine puudus. Aga see ei seganud püha üritust. Summutist väljusid ämblikke ja muid aja märke sisaldavad mustad pilvekesed, meie silmanurkadest tilkus midagi soolast. Kui karburaatorid sünkroniseeritud, näitas mootor lõpuks üles eesrindlikku käiguühtlust. Pidage meeles, et me siiski räägime siin põhimõtteliselt kirvega valmistatud mootori töövõimest, kuid aastatega kogutud tähelepanekud annavad põhjuse vähemalt sel korral rahul olla.

Veel pisut komplekteerimisest. Suure tahtliku eksimusena originaalkondistsiooni vastu tunnistame üles piduritule lüliti vahetamise uuetüübilise vastu. Loomulikult ei ole vanemal raamil sellise jaoks vastavaid kinnitusi, niisiis aretasime väheke. Tulemus on kõike muud kui elegantne, kuid õnneks jääb see tulevikus külghaagise varju. Ning süütab vajalikul hetkel piduritule nii omaniku, tagasõitja kui liiklusjärelvalve rõõmuks. Vana süsteemi kasutamiseks on tarvis uut kulumata piduripedaali koos korraliku lülitiga. Venelased neid lüliteid varuosana üldse ei tooda, hiinlased töökindlat juppi toota ei suuda. Jääme tulevikku ootama.
Oma aega ootavad kusagil ka uued summutid, praegu originaalitruusid saada ei ole. Huviline võib valida uuema Dnepri ning erinevate K-750 ning M-72-le mõeldud komplektide vahel. Et siis pikad, jämedad ja järsu lõpuga (Dnepr) või lühikesed paunad kalasabaga (M-72, K-750) või ilma (K-750M). Nende komplektide hinnad on hetkel meelierutavalt kõrged, seega läksid käiku siiani teeninud torud. Korvipoolne on tuhmunud ja täpiline, vasak õnneks pea uue vääriline. Leegitorud ja mutrid paigaldasime siiski uued, vanad nägid hirmsad välja.

Elektrisüsteemi peavaluks osutus generaator. 6V laadimissüsteemi ebatöökindlus on ju legendaarne. Kuid ravina tuleb asjale läheneda hoole, armastuse ja oskustega. Siinkohal on heaks näiteks 5 lumist/mudast aastat Uunikute Talverallil osalenud ja 12 aastat niisama ringi sõitnud `69 K-650, mille elektrimajanduse kunagi "vana kooli" elektrik üle vaatas. Tulemuseks on igati nõuetekohane laadimine igast asendist ja iga ilmaga.

Nii ka nüüd - selle asemel, et poodi uue generaatori ja pingeregulaatori järele tormata (nagu paljudel inimestel kombeks), kasutasime juba mainitud K-650 töökorras komponente ning praakisime lõpuks välja Urali generaatori. Selle suunasime jällegi "vanakeste" hoolde ja tunnikese pärast saavutasime laadimispingeks 7 ja enam volti. Suurepärane. Ei mingeid uusi ja kohutava kvaliteediga tänapäevaseid "varuosi"!

No comments:

Post a Comment