Tegelikult määrisime kõik puhastatud detailid kohe naabervabariigi "Buvanolsiga" kokku, kuna maalrile üleandmise päev ei olnud veel täpselt paika pandud. Asjad on kaitsva kihi selga saanud, eritub iseloomulikku lõhna:
Enne veel, kui päris värvitööks läks, kogunesid kõik asjaosalised ühise laua taha tulevast värviskeemi paika panema. Põhitooniks pidi saama helesinine valgete triipudega. Sinise värvikoodiks pakkusime esimese hooga RAL5012 Sky Blue. Lõpuks osutus valituks LADA425 Adriatic Blue. Veel võtsime vaatluse alla väiksemad pinnad - pöiad, piduritrumlid, esitule korpus ja tagumised amordid saagu mustaks. Seega moodustub kooskõla sinisest, mustast ja valgest/hõbedast/kroomist. Kindlasti pidi kuidagi paagi külgedele saama Urali logo. Algupärasega sarnaseid vesipilte ei soovinud omanik kasutada, niisiis sai maaler ülesande kanda logo paagile käsitsi must-valges värvikombinatsioonis. Eeskuju pärineb varupaagilt:
See, mille vahva värvimeister uuele paagile kandis, näeb välja nii:
Ja muidugi triibud, mis veel olulisemad kui kogu mootorratas ise. Siin pole kahtlustki...
Kui kedagi huvitab, siis metalli katavad happekrunt, täitekrunt ja akrüülvärv. Musta värvi pruukisime nii tava- kui pulbervärvina. Tavaline katab esitule ja õhufiltri kopsikut ning piduritrumleid, pulber aga pöidasid, sadulate metallosi, käivitus- ja käiguvahetushooba. Porilauad, paak ja tulekopsik on lisaks lakitud, valged triibud on laki alla värvitud (teipimine ei tulnud sellise masina juures kõne allagi). Kuna piinlikult täpset restaureerimist siin ei toimu, siis lubasimegi endile sellise läikiva ja sileda tulemuse.
No comments:
Post a Comment