11.11.10

Sellisena jõudis Ta meie õuele...


Suurem osandamine jäi ära, sellega hoidsime mitmeid töötunde ja närvirakke kokku. Kinniroostetanud 8 ja 10 mm peenkeermed ajavad juuksed halliks küll. Väiksemad asjad olid õnneks eraldi pakitud ning enamjaolt alles. Uute varuosadena saime kaasa vaid kolvid - soetatud minevikus võimaliku mootoriremondi tarbeks. Esmasel ülevaatusel selgitasime välja, et paljutki olemasolevast enam kasutada ei saa (juhtmed, trossid, kummidetailid jne) - aeg ja eelnev raske ekspluatatsioon on oma jälje jätnud. Rooste järab vene metalli isuga.

Kiirkorras sai mootor silindripeade remondi uute klappide ja juhtpukside näol, paigaldasime uued kolvirõngad ja mõned tihendid. Sellega asi piirdus ning muidu heas korras tunduv agregaat läks oma aega - raamile tõstmist - ootama.

Raam, paak, esiporilaud ja muud kannatamatult uut pinnakatet ihkavad tükid osutusid kohe liivapritsikõlbulikuks. Tagaporilaua juhtmesoone piirkonnas vaatasid vastu aga roosteaugud. Pärast pritsimist jäigi viimane detail kõrvale, niivõrd kahustatud plekipinda pole tänapäeval mõtet lappida. Omanik näitas üles kiiduväärt organiseerimisvõimet ning varsti oli meil olemas originaalpruun heas korras tagaporilaud koos veel ühe paagiga. Sellelt paagilt saime eeskuju "Urali" logo jaoks.

No comments:

Post a Comment